Aasta Ratta püha IMBOLC ehk IMBOLG
Imbolg oli keltide seas üks neljast suurest aastapühast koos Samhaini, Beltane’i ja Lughnasadhiga. Seda tähistati 1. veebruaril ning see oli seotud lammaste lüpsmise ja pügamise algusega. Püha oli pühendatud ka Iiri jumalannale Brigidile. Hiljem kohandas kristlik kirik selle paganliku püha oma kalendrisse, muutes selle Püha Brigitta päevaks.
Imbolc on nõiduslik püha. Seda tuntakse ka nimede all „põlev küünal“, Luperkaalia, Paani püha, tõrvikute püha, Oimelc ja Brigitta päev.
Sel päeval süüdatakse võimalikult palju küünlaid ning viiakse läbi rituaale, milles kasutatakse sulalund või lumest saadud vett.
„Las tuli sulatab lume“ — see on Imbolgi juhtmõte.
See on keldi küünlapüha, valguse võit pimeduse üle ning looduse jõudude ärkamise algus pärast talve.
Imbolg on ainus püha, mis algab hommikul, mitte õhtul. Sel päeval tähistatakse talve taandumist ja kevade tagasitulekut ning Päikese jõu taassündi.
Maise maagia traditsioonis peetakse Imbolgit kevade esimeseks päevaks. Mõnikord nimetavad nõiad seda ka „tulede pühaks“ või „valguse pühaks“. See on puhastuse sabat pärast talvist eraklikumat eluviisi.
Imbolgi päeval on tavaks süüdata päikeseloojangul või pärast rituaali mõneks ajaks kõik lambid majas või asetada igasse ruumi põlevad küünlad. Samuti võib süüdata punase klaasiga laterni ja asetada selle aknale — kuid mitte maja sissepääsu kohale. Õues joonistatakse lumele Päikese sümbol, kutsudes soojust ja valgust.
Altarile asetatakse valged lilled ning kristallnõusse veidi lund. Sulanud lumi sümboliseerib kevade saabumist. Altaril peaks olema ka oranž küünal, mis on hõõrutud muskuse-, kaneeli-, viiruki- või rosmariiniõliga, kuid veel süütamata. Sulavett kasutatakse maagilise ringi loomiseks.
Taimed, mida kasutatakse altari, maagilise ringi ümbruse ja kodu kaunistamiseks: angelika, basiilik, loorber, bensoe, kanarbik, mürri, kõik kollased lilled, lumikelluke, pihlakas.
Traditsioonilised viirukid: basiilik, mürr, visteeria.
Pühad kivid: ametüst, granaat, oonüks, türkiis.